Postitused

Hugo särk

Kujutis
Hakkasin Lihula särgi tegemisele mõtlema 2018. aasta sügisel. Või siiski varem, Lihula mõisas 2016. aastal külastatud rahvarõivanäitusest ajendatuna? Ei teagi täpselt, võibolla veel varem. Melanie Kaarma akvarelli Lihula rahvarõivastest 1981. aasta raamatus 331. leheküljel olen tundide kaupa jõllitanud juba aastaid, uhke värk, teadagi. Tema teisi joonistusi muidugi ka. Üks lahke inimene Lihulast saatis koopiad mustritest. Vaatasin neid tunde, kujutlesin, mõõtsin, loendasin kangal niite, arvutasin, kuni mõistsin, et pean kõik kirjad ise välja mõtlema. Selleks ajaks oli saabunud 2018. aasta november. Hugo sünnipäeva paiku küsisin talt igaks juhuks üle, kas ta üldse paneks rahvarõivad suure peo ajal selga, kui need talle valmis teen. Hugo vastas jah ning ma jätkasin. Kulus tunde, kui kammisin pikselhaaval läbi Lihula mõisas näitusel tehtud pilte. Siis kulus päevi, et vaadata üle kõik selle piirkonna särgid muisist ning kokku kulus kolm kuud, et vaadata üle kogu internet. Tagantjärel...
2 kommentaari
Lisateave

Sõlmtagi

Kujutis
On sõlmtagid ja on liivatagid. Kuidas teha sõlmtagi? Töö algab kangast kahe niidi eemaldamisega. Piltidel on näha, et loendasin ühe tagi kimbuks kuus niiti, aga eks ikka oleneb kangast, kas kolm, neli või isegi kaheksa. Kui kimp ühe nõelateekonnaga kokku võetud, siis järgnevalt tee ümber nõela tagant ettepoole suunas kaks-kolm keerdu. Pilt (järgnev) on ainult keerdude näitamiseks, kuid õige koht, kuhu nõel tegelikult torgata, on teine Nimelt peab nõelaotsa pistma selle kokkuvõetud niidirühma taha ja otsa võib välja tuua kohe sellest niidirühma lõpetavast august, mis pildil hästi paistab. Ja niidikeerdudel, mis on nõelal, peab näpu peal hoidma. Kunst lõppi, edasi ootab ees järgmine piste: Murdejoonel näevad sõlmtagid välja nii: Enamasti tehakse tagidest kahe niidi kaugusele järelpistete tikkerida. Ka tagide vahele tehakse väikesed kinnituspisted. Nõela suunal ja liikumisel (tagirühmade esimese piste tegemisel) on muidki võimalusi, kirja panin neist ühe.
Postita kommentaar
Lisateave

Pitsidest

Kujutis
Mõne asja kaunistamiseks on vaja pitsi. Pitse on mitmesuguseid nii materjali, laiuse kui muude omaduste poolest. Siin räägin vabrikus nipeldatud puuvilla- ja linapitsidest. Pildil on kaheksa erineva laiuse ja tihedusega pitsi. Iga pitsi kohta kirjutan, palju seda oli ostes, palju pärast pesu. Tähelepanu võiks äratada pitside ostupikkused. Poes ma ei osta pitsi nii, et "palun mulle seda 5,98 meetrit". Ikka "kümme meetrit" või "kolm meetrit", mõnikord ka "üks kuuskümmend". Nagu edaspidisest näha, "üks kuuskümmend" tellimise korral on mõõdetud 1,6 meetrit. Kuid on selge suundumus, et suure koguse puhul pole kunagi üle, vaid ikka alla. Ei tea, võibolla müüja kutsestandard käsib pitsi mõõdupuul venitada. Mulle meeldiks, kui kutsestandard näeks ette pigem paar sentimeetrit rohkem mõõta, mitte vähem. 1. ostsin 3, müüdi 3, pesujärgselt 2,86 - kokkutõmbumine 4,6% 2. ostsin 6, müüdi 5,98, pesust 5,43 - kokkutõmbumine 9,1% 3. ostsin 10, ...
1 kommentaar
Lisateave

Rahvarõivasärk

Kujutis
Tegin üleni käsitsi lihtsa rahvarõivasärgi kõige lihtsamaid käsitöövõtteid ja põhimõtteid järgides. Natuke kirjeldan iga töölõiku. Särk, kus lõige on ühtlasi ka neljakandiline ja arhailine, on alles töös. Praeguses postituses on näha lõikega varrukat, seepärast puudub peatükk, kuidas õmmelda särgile varrukat koos kaenla-aluse lapiga. Kangas Vaatasin erinevaid linaseid kangaid. Valiku tegin selle alusel, et oleks pehme ja siidine, sest särgi kavandasin aastasele lapsele. Kindlasti tahtsin, et särki oleks mõnus pilutada ja käsitsi õmmelda. Pilu särgi esiosal Tõmbasin särgi esiosa keskjoonelt (kaelusest alla) kangast välja ühe lõimelõnga (niidi) nii pikalt, kui sügavat lõhikut särgile vaja. Lõikasin piki väljatõmmatud niiti särgi esitüki sisse lõhiku. Sisselõike kummaltki poolt tõmbasin veel kaks lõimeniiti lahti, sest nad niikuinii hargnevad kohe ise üles. Vaatasin kanga pealt, kui kitsa serva suudan äärest kaks korda sissepoole keerata, seejärel tõmbasin pilu tegemiseks...
2 kommentaari
Lisateave